Tamar iakobiZe
11. sazRvrebs zevidan: SedarebiTi kvlevebis praqtika
aqamde ganxiluli kvleviTi strategiebis
realizeba yovelgvari sirTuli gareSe SeiZleba erTi qveynis farglebs gareT
gasvlis gareSec – rogorc pirdapiri, ise gadataniTi mniSvnelobiT. politikuri
kiTxvebis umravlesobaze – dawyebuli samarTaldamcveli organoebis uflebamosilebis
problemidan da damTavrebuli masebis politikuri aqtiurobis korelatebis ZiebiT,
amomwuravi monacemebis miReba SegviZlia Cveni sakuTari qveynis
gamocdilebidanac. magram amave dros, mxolod erT qveyanaze yuradRebis
gamaxvilebiT Cven sakuTar Tvalsawiers vaviwrovebT. Tuki Cven gvsurs viswavloT,
ukeT avxsnaT da viwinaswarmetyveloT politikuri movlenebi, maSin erT-erTi gzaa
amisken, – mivmarToT SedarebiT analizs. aseTi midgoma saSualebas gvaZlevs
vixelmZRvaneloT monacemebis ufr farTo zriT da amavdroulad wamovwioT iseTi
sakiTxebi, romelzec erTi calke aRebuli qveynis monacemebs pasuxis ar SeuZlia.
imis miuxedavad exeba Tu ara es politikuri Zaladobis motivebs, xalxis
xelisuflebisgan gaucxoebis mizezebs, saxelmwifo politikaze politikuri
organizaciis sxvadasxva tipebis zemoqmedebis Sedegebs, Tu raime sxva problemebs
– yvela SemTxvevaSi SedrebiTi analizi zrdis Cveni daskvnebis sandoobas.
da marTlac, ra saWiroa Tavis SezRudva mxolod
erTi qveynis SeswavliT? aseT SemTxvevaSi xom Cveni Sedegebi pirvel rigSi kulturulad ganpirobebuli iqneba. saqme
isaa, rom yovel qveyanas gaaCnia sakuTari unikaluri maxasiaTeblebi, romlebmac
kvlevis SedegebSi SeiZleba cvlileba gamoiwvios. magaliTad, Cven gvsurs
gavarkvioT, rogor moqmedebs amomrCevlis socialur-ekonomikuri statusi mis
arCevanze arCvenebis dros. Tuki Cvens xelT iqneba mxolod amerikuli monacemebi,
Cven, savaraudod, dvaskvniT, rom socialur-ekonomikuri statusi da arCevnebze
qceba erTmaneTTan Zalian sustad aris dakavSirebuli da ar iqneba swori,
vivaraudoT, TiTqos politikuri qceva ganisazRvrebodes im socialur-ekonomikuri
pirobebiT, romlebSic amomrCevlebs uwevT cxovreba da muSaoba. magram Tuki Cven
gavafarTovebT Cvens SerCevas da ganvixilavT dasavleTis sxva qveynebs – vTqvaT,
did britaneTs, safrangeTs, gfr-s, - maSin savsebiT mosalodnelia, rom aRmovaCenT
gacilebiT ufro mkveTrad gamoxatul damokidebulebas, rac nawilobriv aixsneba am
qveynebSi socialuri klasebis istoriuli ganviTarebis sxvaobaSi. amgvarad, aSS am
SemTxvevaSi ver iqneba tipiuri magaliTi.
aviRoT sxva magaliTi. davuSvaT, Cven
gvainteresebs, vin da ra mizeziT ikavebs Tavs xmis micemisgan sayovelTao
arCevnebSi. rac Seexeba aSS-s, Cven aRmovaCenT, rom amomrCevlebis daaxloebiT
naxevari arCevenbis dRes saarCevno ubanSi ar midis. SeiZleba SevecadoT amis
axsnas imiT, rom demokratiuli arCevnebi – gansakuTrebiT saerTo-erovnul doneze –
amomrCevlebs xmis micemis survils ukargavs, radganac ar aZlevs maT TiTqmis
araviTar garantias imisa, rom TiToeuli maTganis xmas SeiZleba gavlena hqondes
arCevnebis Sedegebze. Tumca, sakmarisia Cven mivmarToT dasavleT evropis
monacemebs, rom sruliad sxva daskvna gamovitanoT. 70-ian wlebSi urnebTan
armisulTa raodenoba norvegiaSi mTeli amomrCevlebis daaxloebiT 82% iyo, xolo imave
periodSi italiaSi – 90%-ze meti. da es imis miuxedavadac, rom iq sul mcire
miiCnevdnen, rom amomrCevelTa didi ricxvi nebismieri calkeuli biuletenis efeqts
amcirebs. amgvarad, sxva axsna unda arsebobdes imisa, Tu ratom aris aSS-Si
arCevnebSi monawileobis aseTi dabali procenti, da CvenTvis es gasagebi xdeba
mxolod sxva qveynebis monacemebis ganxilvis wyalobiT. SedarebiTi analizi
gvaCvenebs, rom Sejibreba arCevnebis procesSi da iseTi institucionaluri
maxasiaTeblebi, rogoricaa arCevnebis Sesaxeb arsebuli kanonebi da or- an
mravalpartiuli sistemis arseboba, viTardebodnen didi xnis manZilze da nel-nela,
rac xsnis amomrCevlebis ricxvis gansxvavebul dones. Cvens mier ganxiluli orive
magaliTi metyvelebs imaze, rom amerikul kulturas – iseve, rogorc nebismier kulturas – gaaCnia sakuTari
specifiuri maxasiaTeblebi, ramac SeiZleba daamaxinjos Cveni daskvnebi.
mxolod erT qveyanaze yuradRebis koncentrireba
kidev Semdegi saxiT gvzRudavs: is xels gviSlis movlenis sistemuri donis analizSi. sxva sityvebiT rom vTqvaT, arsebobs iseTi
cvladi sidideebi (rogoric, magaliTad, politikuri sistemis tipi an
administraciul-teritoriuli organizaciis tipi), romlebic qveyanas mTlianobaSi
axasiaTebs, da kvlevas eqvemdebareba mxolod ori an meti qveynis erTmaneTTan
Sedarebis dros. magaliTad, aviRoT federalizmis problema. Cven SeiZleba
gagviCndes imis mtkicebis survili, rom federaluri wyoba (rodesac Zalaufleba
dayofilia mTavrobebis or an met dones Soris) iwvevs saxelmwifo saxsrebis
araTanabar ganawilebas qveynis calkeul raionebs Soris. Tuki raionuli
xelisufleba damoukidebelia federaluri mTavrobisagan, misi Sexeduleba imaze, Tu
rogor da sad daixarjos samTavrobo fondebi, savaraudod gansxvavebuli iqneba
centraluri xelisuflebis azrisagan. imisaTvis, rom SevamowmoT es mtkicebuleba,
Cven SedarebisTvis unda SeviswavloT sul mcire erTi ara federaciuli, an
unitaruli sistemis monacemebi (rodesac calkeuli raionebi formalurad ar floben
centraluri mTavrobisgan damoukidebel Zalauflebas). da mxolod federaciuli da
unitaruli wyobis mqonde qveynebSi Soris arsebiTi gansxvavebebis aRmoCenis
SemTxvevaSi gveqneba ufleba davaskvnaT, rom federalizmi warmoadgens
mniSvnelovan cvlds, romelic gavlenas axdens saxelmwifo saxsrebis ganawilebaze.
swored asevea im SemTxveveSi, Tuki Cven vamtkicebT, rom ekonomiuri zrda im
qveynebSi, sadac industrializacia cota xnis win daiwyo, damokidebulia mTavrobis
mier SromiTi resursebis kontrolirebis unarze. imisaTvis rom SevamowmoT es
mtkicebuleba, Cven aucieleblia gvqondes SerCeva, romelic moicavs warmoebaze
gansxvavebuli kontrolis mqone qveynebs. aseT SemTxvevaSi, yovelTvis, rodesac
Cven vexebiT sistemuri donis Tvisebebs, Cven aucileblobis winaSe vdgebiT
CavataroT SedarebiTi analizi ori an meti saxelmwifos masalebis mixedviT.
SedarebiTi analizma SeiZleba Zvirfasi
daxmareba aRmogviCinos agreTve politikuri reformebisa da maTi proeqtebis
Sefasebisas. sxva qveynebis gamocdilebis Seswavla gvexmareba ukeT gavigoT
alternatiuli “politikuri TamaSis wesebis upiratesobebi da naklovani mxareebi,
da Sesabamisad, ufro zustad ganvsazRvroT sakuTar qveyanaSi politikuri
reformebis potenciuri plusebi da minusebi. 50-ian wlebSi aSS-Si zogierTi
eqsperti gamodioda britanuli politikuri sistemis magaliTis mixedviT reformebis
gatarebis winadadebiT, raTa miRweuliyo meti erTianoba ZiriTad politikur
partiebs SigniT da, Sedegad, saSualo amomrCevlisTvis uzrunvelyofiliyo meti
sicxade partiebs Soris arCevanis dros. sxvebi imave dros ayenebdnen proporciuli
warmomadgenlobis ideas (safrangeTis sistema), romlis drosac, sakanonmdeblo
organoSi romelime partiisTvis micemuli adgilebis raodenoba pirdapirproporciulia
maT mier arCevnebSi miRebuli xmebisa, ris Sedegadac gansxvavebuli partiebisa da
jgufebis mniSvnelovan ricxvs
sakanonmdeblo organoSi sakuTari xma aqvs, rac eleqtoratis mier maTi mxardaWeris
xarisxis Sesabamisia. yovel aseT SemTxvevaSi sxva qveynebis gamocdileba bevrs
gveubneba Sesabamisi politikuri wyobilebis rogorc upiratesobebze, ise
naklovanebebzec.
amgvarad, SedarebiTi analizi politologiuri
kvlevis mniSnvelovani Semadgeneli nawilia, radganac saSualebas iZleva gavakeToT
ganzogadoebebi calkeuli kulturebis xSirad viwro CarCoebs zeviT, da aseve
ganvaxorcieloT zogierTi sistemuri Tvisebis Semowmeba. TavisTavad cxadia, rom
aseTi analizi unda akmayofilebdes Tvisebrivi kvlevis yvela im standarts, razec
saubari iyo wina TavebSi. amas garda, aucilebelia Semdegi wesebis dacva.
pirveli wesi exeba kvlevis savaraudo obieqtis
konceptualizacias: aucieleblia
davrwmundeT, rom kiTxvebi, romelTac Cven vsvamT, realurad uSvebs SedarebiTi
analizis ganxorcielebas. meore wesi mdgomareobs operacionalizaciaSi: Cvens mier gamoyenebuli yoveli cvladi sidide
im cnebebis ekvivalenturi sazomi unda iyos, romlebic Seesabameba TiToeul
kulturas Cvens SerCevaSi. SerCevis Sedgenis process Tavis mxriv mivyavarT
mesame wesTan: qveynebi analizisTvis
imgvarad unda iqnes arCeuli rom minimumamde iyos dayvanili kulturis zegavlena,
romelsac SeuZlia daamaxinjos Sedegebi. da bolos, SerCeva unda
akmayofilebdes kidev erT wess: TiToeul
qveyanaze dakvirveba unda iyos damoukidebeli.
axla ganvixiloT TiToeuli moTxovna, da avxsnaT,
rogor SeuZliaT maT gavlena moaxdinon miRebul Sedegebze.
“moxetiale” kiTxvebis gamovlena
SedarebiTi kvlevis pirveli moTxovna imaSi
mdgomareobs, rom daisvas mxolod iseTi kiTxvebi, romlebic miesadageba gansxvavebul kulturebs. aseTi
formulirebiT, SesaZloa, es wesi Candes aSkara, da arc saWiroebdes komentarebs.
Tumca misi simartive moCvenebiTia, radgan politologiaSi wamoyenebuli
sakiTxebidan bevri sinamdvileSi miesadageba qveynebis mxolod Zalian viwro
speqtrs. aviRoT, magaliTad, Tanamedrove politologiaSi sayvareli problema, rac
mdgomareobs arCevnebze amomrCevlebis qcevis axsnaSi. mudmivma interesma im
faqtorebisadmi, rac gansazRvravs amomrCevlis arCevans xmis micemis dros,
migviyvana mTeli Teoriis Seqmnamde, Tavisi sakuTari daxelovnebuli meTodebis
nakrebiT, romlebic, Canafqris mixedviT, gamoyenebul unda iqnes nebismier
politikur garemoSi, Cvens qveyanaSic da mis farglebs gareTac. Tumca kiTxvebi
imis Sesaxeb, Tu ratom da rogor aZleven adamianebi xmas, - cudi “moxetialeebi”
aris, imitom rom kvlevas zRudavs mxolod im qveynebiT, sadac tardeba regularuli
arCevnebi Sejibrebis safuZvelze, aseTi piroba ki ganxilvisTvis avtomaturad
gamoricxavs msoflios saxelmwifoebis naxevarze mets. Cven, albaT,
SevTanxmdebodiT, ganxilvidan erTpartiuli arCevnebis an erTi kandidatis mqone arCevnebis
gamoricxvaze, Tumca aseT SemTxvevaSi Cven davakvirdebodiT eleqtoratis erTob
gansxvavebul qcevas, da ZiriTadad mxolod erT arCevans – “Tavis Sekaveba”.
magram rodesac gansxvaveba cotaa – asaxsnelic didi araferia. im faqtorebs, rac
aiZulebs adamianebs miscen xma ama Tu im gziT Sejibrebaze dafuZnebuli
kenWisyirs sistemis mqone qveynebSi, ar aqvT aravitari mniSvneloba iseTi
arCevnebis SemTxvevaSi, romlebic tardeba konkurentul safuZvelze.
amgvarad, analizisTvis xmis micemis problemis
arCeviT, Cven kvelviTi amocanis formulireba movaxdineT iseT terminebSi, rac
miesadageba mxolod qveynebis nawils. SeiZleba
TavisTavad es ar mogveCvenos imdenad did naklovanebad, radganac Cveni SerCeva
moicavs qveynebis simravles. magrama
arsebobs kidev erTi problema, - xmis micemis masalebis mixedviT ufro zogadi
xasiaTis daskvnebis miRebis problema. Tuki CavTvliT, rogorc amas bevri
mkvlevari akeTebs, rom xmis micemis Sedegebi asaxavs amomrCevlebis mier
politikuri sistemis mowonebas an armowonebas an maT mier gansazRvruli kandidatis,
partiis an politikisTvis upiratesobas miniWebas, Cven amgavarad arCevnebs
ganvixilavT rogorc ufro zogadi cnebis mosaxleobis mier sakuTari politikuri
arCevanis gamoxatvis – sazoms. es ki
gamoricxvas imis daSvebas, rom saxelmwifoebs Sejibrebis safuZvelze Catarebuli
regularuli arCevnebis gareSe SuZliaT
SesTavazon Tavis moqalaqeebs mowonebis, dawunebis an mTavrobis mimarT
survilebis gamoxatvis saSualebebi.
aris es ase? iqneb, Cven xelovnurad vzRudavT
Cvens kvlevas Sejibrebis safuZvelze Catarebuli arCevnebiT? sxva daskvnebadmde
xom ar mivalT, Tu Cveni amocanis formulirebas xelaxla movaxdenT? Tu, magaliTad,
Cven daviwyebT kiTxvebis dasmas ufro farTo problemaze – im problemaze, Tu rogor
gamoxatavs xalxi Tavis mowonebas, dawunebas an upiratesobas politikis sferoSi,
- maSin Cven aRmovaCenT, Cveulebriv moqalaqeebs iseT qveynebSi, sadac ar aris
Sejibrebis safuZvelze Catarebuli regularuli arCevnebi, aqvT saSualeba Tavisi
arCevani mTavrobamde miitanon sxva saSualebebiT, kerZod ki, iseTiT, rac ufro
demokratiul qveynebSi Cveulebriv biuletenis urnaSi CagdebasTan asocirdeba.
magaliTad, xmis micema SeiZleba iyos
formaloba, magram moqalaqeebs SeuZliaT monawileobis sxva formebi gacilebiT ufro
xelsayrel pirobebSi ganixilon. amgvarad, mravali adamiani, romelic aqtiur rols TamaSobda
sabWour sazogadoebriv organizaciebSi (iseTebSi, rogoricaa saxlis komitetebi an
profkavSirebis komitetebi) breJnevis epoqaSi, grZnobda, rom maT aqvT gavlena da
farTo uflebamosilebebi Tavis organizaciebSi da sabWoTa sazogadoebaSi, Tumca im
dros erTaderTi kandidatis “arCevnebi” ufro politikur rituals warmoadgenda. da
mravali aqtivisti, romelic monawileobda sazogadoebriv cxovrebaSi, grZnobda, rom
maT saqmianobas aqvs wona da mniSvneloba da cvlis movlenebis ganviTarebas,
Tumca isini ar iyvnen kmayofili sistemiT mTlianobaSi.
damatebis saxiT SeiZleba iTqvas, rom maSinac
ki Tu arCevnebi komunistur qveynebSi tradiciulad gulisxmobda “arCevanis”
SesaZleblobebis Zalian SezRudul raodenobas, amomrCevlebi mainc iyenebdnen mas,
raTa “gaexmovanebinaT” Tavisi moTxovnebi mTavrobis saqmianobis mimarT.
mgaliTad, ssrk-s amomrCevlebs gaaCndaT ramdenime gza, rom xmis micemis
saSualebiT “zewola moexdinaT” adgilobriv xelisuflebaze, maSinac ki, rodesac
irCeoda mxolod erTi kandidati. komunisturi partia, rogorc wesi, eloda, adgilobrivi
xelisuflebis warmomadgenlebi xmis micemis racSeiZleba maRal procents
uzrunvelyofdnen, es ki amomrCevlebs erTgvar berkets aZlevda, raTa moeTxovaT
gaumjobesebebi komunalur momsaxurebis sferoSi. zogjer amomrClebi imuqrebodnen
xmis micemisgan Tavis SekavebiT, Tuki adgilobrivi xelisufleba ar
daakmayofilebda maT moTxovnebs, rac exeboda sacxovrebeli pirobebis, gzebis
mdgomareobis, wyalsadenis, kanalizaciis gaumjobesebas. (miuxedavad amisa, maTi
yvela moTxovna SeiZleba ar dakmayofilebuliyo, da zogierTi amomrCeveli arasdros
ar registrirdeboda, imisTvis, rom arCevnebSi monawieloba ar mieRo).
ufro metic, marTalia socialistur qveyanaSi
moqalaqe, SesZloa, ar wyvetda, vis unda emarTa qveynisTvis, mas mainc gaaCnda
ramdenime gza rom mTavrobamde mietana Tavisi mosazreba an surivlebi
xelisuflebis qmedebebTan dakavSirebiT. aseTi gzac arsebobda: kiTxviT an
saCivriT mimarTva. oficialuri presa yoveldRe aqveyndebda mkiTxveelbis kiTxvebs
da winadadebebs saxelmwifo dawesebulebebis saqmianobasTan dakavSirebiT,
samomxmareblo nawarmis xarisixis sakiTxebiT dawyebuli da garemos dacvisa da
atomuri energiis usafrTxoebis skiTxebiT
damTavrebuli. macxvoreblebs aseve SeeZloT miemarTaT uSualod saxelmwifo
dawesebulebebSi sacxovrebeli an sapensio problemebis mogvarebis TxovnebiT.
ganxilvisTvis nebadarTuli problemebis raodenoba, ra Tqma unda, SezRuduli iyo;
magaliTad, “politikur” saCivrebs umaRles politikur liderebze an partiis rolze
seriozuli represiebis gamowveva SeeZlo. da mainc, rogorc ityobinebodnen
moqalaqeebi, maT mniSvnelovani mxardaWera miiRes redaqciisgan politikisgan
Soris mdgar saarsebo pirobebis
sakiTxebSi. zogierT sabWoTa moqalaqes xelisuflebaze zemoqmedebis kidev erTi
arxi gaaCnda: saxelmwifo dawesebulebebi xSirad gadiodnen konsultacias
specialistebis jgufebTan ama Tu im problemis Taobaze, amasTan, metad
dainteresebul pirebs saxelmwifoebriv gadawyvetilebebze zegvlenis moxdenis
saSualeba eZelodaT.
aSkaraa, rom aseTi saxis saqmeebSi moqalaqeebis monawileobis sistema
Zireulad Seicvala mas Semdeg, rac mixeil gorbaCovma wamoiwyo kampania ufro Ria
arCevnebis, moqalaqeebis ufro farTo monawileobis, ufro farTo samoqalaqo
uflebebis da sabWoTa kavSiris adgilas 15 axali saxelmwifos warmoqmnis
mxardasaWerad. da mainc, samoqalaqo politikaSi arsebobs ramdenime sawinaaRmdego
procesi, romelic jer kidev “perespotroikis” droidan aris moyolebuli.
moqalaqeebi amjobineben xelisuflebasTan kontaqtis damyarebas, da upirveles
yovlisa, saarsebo pirobebis iseT ZiriTad sakiTxebze, rogoricaa, sacxovrebeli.
da im adamianTa didi nawili, vinc dRes aqtiurobas iCens axal, araformalur
politikur organizaciebSi, aqtivistebi iyvnen “Zvel” sazogadoebriv
organizaciebSic. radganac Cven yuradReba gavamaxvileT upirveles yovlisa xmis
micemis, rogorc demokratiuli mmarTvelobis procesebSi monawiloebis saSualebis
Sesaxeb msjelobaze, amitomac mxolod es procesebi ganvixileT. aq mniSvnelovani
isaa, rom TiToel qveyanaSi moqalqeebs SeiZleba gaaCndeT xelisuflebis qmedebebis
Sesaxeb Tanxmobis an ukmayofilebis gamoxatvis gansxvavebuli saSualebebi. da
swored es unda SeviswavloT im SemTxvevaSi, Tuki Cvens kvlevas mimvarTavT mxolod
eleqtoratis qcevis Seswavlaze Sejibrebis safuZvlelze arsebuli arCevnebis mqone
qveynebSi.
ganvixiloT sxva magaliTi. SesaZloa Cven movindomebT sxvadasxva qveynebSi
sasamarTlo saqmeebis Seswavlas imis gasarkvevad, Tu ramdenad asaxaven isini
politikur institutebs Soris kavSirebs, ramdenad xSirad xdeba davebi da ra
saxisaa sasamarTlo gadawyvetilebebi. aq, rogorc Cven davinaxavT, Sedarebis
procesi aseve garTulebuli iqneba, radganac sazogadoebas SesaZloa konfliqtebisa
da sadavo sakiTxebis gadaWris sruliad gansxvavebuli nimuSebi hqondes. zogierT
qveyanaSi ZiriTadi aqcenti SeiZleba keTdebodes konfliqtebis mogvarebaze
upiratesad adgilobrivi avtoritetebis daxmarebiT, da ara sasamarTloSi, da aseT
qveynebs Cven gamovricxavT Cveni analizidan, radganac Cven SeviswavliT swored
oficialur sasamarTlo procedurebs. xolo Tuki Cven, rogorc nebismier politologs,
gvsurs miviRoT sando daskvnebi, romlebic ar iqneba damokidebuli ama Tu im
kulturaze, maSin ise unda movaxdinoT Cveni sawyisi sakvlevi amocanis
formulireba, rom is saSualebas gvaZlevdes, gavakeToT iseTi ganzogadoebebi,
romlebic scildeba erTi an ramdenime qveynis CarCoebs.
sawyisi kiTxva aseve unda iyos koreqtuli
Cvens mier sakvlevi qveyenebis mimarT. magaliTad, davuSvaT, rom Cven
vikvlevT qalebis uflebebis problemas aSS-Si, dasavleT evropaSi da dsT-s wevr
qveynebSi. TeoriaSi Cven unda davuSvaT, rom postkomunistur qveynebSi ufro
metad, vidre sxvagan, mamakacebsa da qalebs aqvT Tanaswori uflebebi muSaobaze,
sqesTa Tanasworodbis tradiciuli ideidan gamomdinare. magram, Tuki yuradRebas
mxolod muSaobis uflebaze gavamaxvilebT, cxadi gaxdeba, rom situacia kritikulia.
postkomunistur qveynebSi qalTa uflebebis Sesaxeb diskusiis mimdinareobis dros
gairkva, rom mravali qali meurneobis gazRolas amjobinebda, da ara samuSao
bazarze samsaxurisTvis brZolas. amgvara, sabolood formulirebuli kiTxva aseT
saxes miiRebda: “qalebis uflebebis Sesaxeb ramdeni sadavo sakiTxi dgas
politikur dRis wesrigSi TiToeul qveyanaSi?”. Cveni sawyisi kiTxva, Sesabamisad,
moiTxovs axal formulirebas im terminebSi, rac miesadageba Cvens mier ganxilul
yvela qveyanas.
Cvens mokle ganxilvaSi Cven ar SevxebivarT yvela im kulturul zegavlenas,
rasac SeuZlia Tavisi kvali daamCnios sawyis sakvlev davalebas. saxeldobr: Cven
aqamde saqme gvqonda mxolod ganviTarebuli industriuli qveynebis SemTxvevebTan,
sadac xelisufleba arsebobs farTo, maRalspecializirebul biurokratiul manqanaSi.
gasagebia, rom aseTi saxis institutebis armqone sazogadoebebSi (da swored
aseTia mravali ganviTarebadi qveyana), politikuri TviTgamoxatvis, iseve rogorc
sazogadoebrivi sikeTeebiT macxovreblebis uzrunvelyofis saSualebebi sruliad
gansxvavebul formebs iRebs, da amis gaTvaliswineba aucilebelia sakvlevi
kiTxvebis formulirebis dros. da mainc, rogoric ar unda iyos sakvlevi kiTxva da
qveyana, romelsac SeviswavliT, Cven nebismier SemTxvevaSi unda davwmundeT, rom
Cveni kvleva ise igeba, rom saSualebas iZleva gavakeToT ganzogadebuli daskvnebi
da aseve, adekvaturad jdeba im qveynebis Seswavlis konteqstSi, romlebsac Cven
mivmaTavT. Cvens proeqts, arsebiTad, unda SeeZlos “xetiali” da yuradRebis
gamaxvileba im sakiTxebze, rac koreqtuli iqneba Cvens saboloo SerCevasTan
mimarTebaSi.
ekvivalenturi sazomis
Zieba
mas Semdeg rac CvenTvis gansvsazRvreT sakiTxi, romelic SedarebiTi midgomis
gamoyenebas uSvebs, Cven unda movZebnoT ekvivalenturi
sazomi yvela ganxiluli qveynisTvis. sxva sityvebiT, SedarebiTi kvlev
sxvadasxva kulturebSi erTsa da imave cnebas unda zomavdes. amis miRweva
SesaZlebelia ori gziT: an yvelgan erTi da igive cvladis gamoyenebiT, an
TiToeuli qveynisTvis specifiuri cvladis SerCeviT. aseTi alternativa SeiZleba
pirveli SexedviT calsaxa mogveCvenos: radganac, xom araferi ar uzrunvelyofs
ekvivalnturobas sxvadasxva qveynebis Seswavlisas, rogorc erTi da igive cvladis
gamoyeneba. es marTalia, Tumca, mxolod im SemTxvevaSi, Tuki Cveni “erTiani”
cvladi yoveli Cvens mier Seswavlili qveynisTvis erTsa da imaves aRniSnavs.
imisaTvis rom gavigoT, sad imaleba aq sirTule, warmovidginoT,
magaliTisTvis, rom Cven miznad davisaxeT SevadaroT sazogadoebasTan mimarTebaSi
umciresobebis uflebebisadmi Semwyanreblobis xarisxi. arsebobs ori midgoma.
pirvel rigSi, Cven SegviZlia SevadaroT, ra xarisxiT surT adamianebs sxvadasxva
qveynebSi politikuri uflebebis uzrunvelyon gansazRvruli jgufebi, magaliTad,
religiuri seqtebi. Tuki SevCerdebiT am gazomvaze, maSin Cven, savaraudod,
mivalT daskvnamde, rom calkeuli qveynebis moqalaqeebi ufro Semwynareblebi
arian, vidre sxvebi. magram Tuki sakvlev erSi adamianebi metnaklebad mtrulebi
arian aseTi jgufisadmi, maSin Cveni gazomva aCvenebs, Tu rogor aRiqvamen am
jgufs sxvadasxva qveynebis jgufebi, da ara Semwyanareblobas umciresobebis
uflebebisadmi. es niSnavs, rom Semwynareblobis Cveni “igiveobiTi” sazomi
araerTnairia gansxvavebul saxelmwifoebSi.
Tumca Cven SegviZlia gamoviyenoT meore gza. Cven SegviZlia gavigoT, surT
Tu ara admianebs im politikuri jgufebis politikuri uflebebis cnoba, romlebic
maT saerTod ar moswonT. es dagvexmareba gavakontroloT gansxvavebebi
gansxvavebuli jgufebis aRqmaSi sxvadasxva qveynebSi. magram aseT SemTxvevaSi
dgeba kidev erTi SekiTxva. zogierT xalxs gansakuTrebiT ar uyvars jgufebi,
romlebic a) ufro mravalircxovania da b) ufro gavleniania, vidre sxva qveynebSi,
sadac igive jgufi SeiZLeba iyos Zalian mcire da susti. Tu es asea, maSin xarisxi,
riTac adamianebs undaT cnon jgufis politikuri uflebebi, SeiZleba asaxavdes im
safrTxis xarisxs, rasac jgufi warmoadgens eris umravlesobisTvis. aseT
SemTxvevaSi Cveni sazomi SeiZleba asaxavdes ufro moqalaqeebis SiSis, vidre maTi
politikuri Semwynareblobis xarisxs. amgvarad, imisaTvis rom Cveni Sedarebebi
iyos ufro gavleniani, Cven gvWirdeba
sazomi, romelic adekvaturad asaxavs mis ukan mdgar erTsa da imave cnebas, ra
qveynebic ar uunda CavrToT Cven Cvens SerCevaSi.
msgavsi problemebi Cndeba yovelTvis, imisda miuxedavad, Tu ra sakiTxs an
romel qveyanas ganvixilavT. magaliTad, Cven gvinda SevadaroT socialuri
uzrunvelyofis doneebi qveynebSi, romlebic socialur-ekonomikuri ganviTarebis
sxvadasxva safexurze imyofeba. SeiZleba davuSvaT, rom ufro ganviTarebul qveynebSi
meti saxsrebi gamoiyofa socialur programebze. da piriqiT, rac ufro
dabalganviTarebulia qveyana, miT nakleb saxsrebs gamoyofs igi socialur
saWiroebebze. TiTqos, arc ise rTulia davadginoT socialuri uzrunveyofis donis
erTgvari sazomi: sakmarisia SevafasoT socialur uzrunvelyofaze gaweuli saxsrebis
(pensiebi, daxmareba invalidebs da Ratakebs da a.S.) wili saxelmwifo xarjebis
saerTo moculobaSi an warmoebuli saqonlisa da momsaxurebi saerTo moculobaSi
(rasac erTiani erovnuli produqtiT gavzomavT). am sazomis miRebiT, Cven
savaraudod, aRmovaCenT, rom Cveni daSveba sworia: rac ufro ganviTarebulia
qveyana, saxsrebis miT meti wili gamoiyofa masSi socialur saWiroebebze.
Tumca aqac Cveni sazomi SeiZleba aRmoCndes miusadagebeli mTeli rigi
qveynebisaTvis. misi (sazomis) gansazRriT iseTi formaluri parametrebis
terminebSi, rogoricaa samTavrobo daxmareba pensionerebs, invalidebs da
gaWirvebulebs, Cven SeiZleba saTanadod ver SevafasoT araformaluri an
adgilobrivi organizaciebis monawileobis xarisxi gaWirvebulebisTvis daxmarebis
aRmoCenaSi iseT qveynebSi, sadac oficilauri socialur programebi an ar arsebobs,
an SezRudulia masStabebiT. rodesac dabalganviTarebul qveynebSi fermerebi an
Tanasoflelebi aRmouCenen daxmarebas Tavis gaWirvebul naTesavebs an mezoblebs,
sakvebis, sacxovreblis da a.S. miwodebiT, isini, arsebiTad, axdenen
sazogadoebrivi saxsrebis gadanawilebas im Rrma azriT, romliTac amas akeTeben
sociauluri programebi ganviTarebul qveynebSi. Sesabamisad, gansxvavebuli
sazogadoebebi SeiZleba eyrdnobodes gaWirvebulebisTvis daxmarebis aRmoCenis
gansxvavebul saSualebebs, da sazomi, romelic iTvaliswinebs mxolod daxmarebis
oficialur programebs, savsebiT SesZlebelia, rom mkvlevaris Tvalsawieridan
gamoricxavdes araoficiaulur, magram sulac aranakleb qmedebebs saxsrebis
gadanawilebaSi. aseT SemTxvevaSi socialuri uzrunvelyofis Cveni sazomi asaxavs
ara imdenad gaWirvebulebze zrunvas, ramdenadac qveyanaSi institucionalizaciis
saerTo dones.
orive magaliTi gvaCvenebs, rom yvela qveynisTvis erTi sazomis
gamoyenebam SeiZleba migviyvanos seriozul Secdomebamde im SemTxvevaSi, Tu Cveni
cvladebi sxvadasxva qveynebSi sxvadasxva mniSvnelobiT ivseba. alternatiuli
gadawyvetilebis saxiT Cven TiToeuli Sesaswavli qveynisTvisTvis SegviZlia
gamoviyenoT sakuTari, specifiuri cvladi, arCevanis gakeTebiT konkretuli
kulturis Sesabamisad. aseT SemTxvevaSi Cven unda davrwmundeT, rom TiToeuli
aseTi cvladi asaxavs erTsa da imave sabaziso cnebas. iseve rogorc erTiani da
saerTo maCveneblebis SerCevisas, aman SeiZleba wamorSvas sirTuleebi, rameTu ar
arsebobs garantiebi, rom Cvens mier SerCeuli cvladebi Tanabaria
(ekvivalenturia). amis dasasabuTeblad ganvixiloT politikuri protestis problema.
cxadia, rom radganac TiToeul politikur sistemaSi moqmedebs sakuTari wesebi,
romlebic aregulirebs cxovrebas, maSin sistemis winaaRmdeg protestic sxvadasxva
qveynebSi SeiZleba gansxvavebul formebs iRebdes. maSin rodesac erT qveyanaSi
mTavroba nebas rtavs masobrivi demonstraciebs da gansxvavebuli azris arsebobas,
meore qveynis mTavroba imavesaTvis sakuTar moqalaqeebs seriozulad sjis, da
aiZulebs eZebon Tavisi ukmayofielbis gamoxatvis sxva saSualebebi. ase SeiZleba
gvemtkicebina, rom im qveynebSi, sadac gansxvavebuli azris Riad gamoxatva
isjeba, adamianebi protests gamoxataven dafaruli saSualebebiT, rasac
ganekuTvneba moTxovnebisTvis da xelisuflebis brZanebebisTvis Tavis arideba.
sistemiT Tavisi ukmayofilebis sajarod gamoxatvis saSualebas moklebulni,
adamianebma SeiZleba mimarTon brZolis iseT saSualebebs, rogoricaa saxelmwifo
saxsrebis gaflangva, gadasaxedebis gadaxdisTvis Tavis arideba, biurokratiuli
instruqciebis arakeTilsindisierad gamoyeneba. amgvarad, imisaTvis rom SevadaroT
antisaxelmwifoebrivi saqmianoba gansxvavebul qveynebSi, Cven erT SemTxvevaSi
ganvixilavT protestis Ria gamoxatvas, xolo sxvaSi – “TeTri sayeloebis”
damnaSaveoba (Tuki davuSvebT, rom Cven SegviZlia amis gazomva). savsebiT
damajerebelia, rom orive es cvladi protestis ekvivalenturi sazomia, magram Cven
ar gagvaCnia sakmarisi damajerebeli mtkicebuleba amisaTvis. sxva mkvlevari
Cvens adgilas, SesaZloa, daiwyebda imis mtkicebas, rom saqmianobis es ori saxe
sinamdvileSi asaxavs gansxvavebul sagnebs: Ria protesti – es kargi barometria
Cveni sabaziso cnebisTvis, xolo “TeTri sayeloebis” damnaSaveoba – ara.
adamianebs SeuZliaT flangon saxelmwifo saxsrebi, Tavi aaridon gadasaxadebis
gadaxdas, borotad gamoiyenon Tanamdebobrivi mdgomareoba sruliad gansxvavebuli
mizezebis gamo, rac sruliad ar aris aucilebeli rom pirdapir iyos dakavSirebuli
politikuri sistemiT ukmayofilebasTan an mis winaaRmdeg protestTan. Tuki es
asea, maSin Cveni orive sazomi ar aris ekvivalenturi da sxvadasxva qveynebSi
Cven saqme gvaqvs sxvadasxva saxis movlenebs. sxva sityvebiT, “TeTri
sayeloebis” damnaSaveoba, SesaZloa, ar aris am SemTxvevaSi sando maCvenebeli, imitom rom sruliadac ar asaxavs imas, risi
gazomvac Cven gvinda. Sesabamisad, yoveli qveynisaTvis specifiuri cvldebis
gamoyeneba gvarTmevs imis garantias, rom Cven voperirebT monacemebiT, romlebic Sedarebadia Cveni SerCevis yvela
qveyanaSi.
yovelive es niSnavs, cvladebis SerCevis Cvens win mdgari orive SesaZleblobas,
- iqneba es erTi da igive Tu kulturulad ganpirobebuli maCveneblebis gamoyeneba
– gaaCnia Tavisi SezRudvebi. arc erT maTgani ar iZleva cvladebis
ekvivalenturobis garantias. amasTan, SegviZlia SemogTavazoT am problemis
gadaWris ramdenme gza. pirvel rigSi, aucilebelia TiToeuli Sesaswavli qveynis
kulturis kargi, safuZvliani codna, rac saSualebas mogvcemda gangvesazRvra
misTvis konkretuli sazomis gamoyenebis adekvaturoba. meorec, aucilebelia
gamoviyenoT rTuli sazomebi da maCvneblebi. Tuki, magaliTad, Cven SegviZlia
ganvsazRvroT protestis gazomvis ramdenime gansxvavebuli saSualeba, da Tuki maT
mivyavarT erTnair Sedegebamde, - Cven SegviZlia garkveuli xarisxiT
darwmunebulebi viyoT, rom Cveni gazomvebi sworia. am strategiebis gamoyeneba
gvexmareba rom miviRoT ekvivalenturi, an Sedarebadi monacemebi Cvens mier
Seswavlili yvela qveynisaTvis.
qveynebis SerCeva
kvlevisaTvis
sakvlevi kiTxvis adekvaturobis da gazomvis adekvaturobis problemebis
garkvevis Semdeg mkvlevari ejaxeba SerCevis Sedgenis problemas. idealur
SemTxvevaSi Cven ar unda agverCia qveynebs Soris: kulturuli ganpirobebulobisgan
Cveni Sedegebis dacvis saukeTeso saSualeba xom esaa – SerCevaSi CavrToT yvela
qveynis monacemebi, rac ki qveynad arsebobs. magram praqtikaze Cveni
SesaZleblobebi gacilebiT ufro mokrZalebulia, radgan CvenTvis xelmisawvdomi
monacemebi SezRudulia. Tuki, magaliTad, Cven veyrdnobiT informaciis oficialur
wyaroebs, maSin Cven SegvzRudavs is garemoeba, rom mravali qveyana ar aqveynebs
an Zalian mcire informacias aqveynebs CvenTvis saintereso sakiTxebze. zogierT
qveyanaSi politikuri, ekonomikuri da socialuri monacemebis zusti da drouli
publikaciebi jer kidev ZviradRirebuli fufunebaa. da iqac ki, sadac kvlevebi
SesaZlebelia, zogierTi Tema sakmaod delikaturia (iseTi, rogoricaa monacemebi
politikuri areulobebis Sesaxeb), imisaTvis rom maTi publikacia gamarTlebuli
iyos. xolo isini, vinc sakmarisad aqveyneben aseT informacias, xSirad iyeneben
sruliad aramsgavs meTodebs monacemebis miRebisTvis da registraciisTvis
(angriSvaldebuleba), ris Sedegadac maT mier gamoqveynebuli informacia SeiZleba
aRmoCndes gamoudegari kvlevisaTvis. xolo Tuki, meore mxriv, Cven gvinda
SevagrovoT Cveni sakuTari monacemebi, magaliTad gamokiTxvis saSualebiT, maSin
Segrovebuli informacia iqneba SezRuduli, radgan Rirebuleba SeiZleba sakmaod
maRali aRmoCndes.
yvela es SezRudva niSnavs, rom mravali kvleviTi kiTxvis SemTxvevaSi Cven
mogviwevs vimuSavoT SerCevasTan, romelic ramdenime ise SerCeuli qveynisgan
Sedgeba, rom minimumamde iyos iyos dayvanili SesaZlo damaxinjebebi. arCevani
unda gekTdes sakmaod frTxilad, radganac is, SesaZloa, mniSvnelovnad aisaxos
Cvens Sedegebze. Cven ufleba gvaqvs avirCioT SedarebiT kvlevebSi miRebuli am
ori strategiidan erTi. pirveli, romelsac ewodeba sistemebis maqsimaluri msgavsebis principi, yuradRebas
amaxvilebs erTamenTTan msgavs qveynebze im safuZlveze, rom maTTvis saerTo
maxasiaTeblebi analizis dros SeiZleba interpretirebul iqnes rogorc konstantebi,
da Semdeg ugulebelvyoT isini, imis safuZvelze rom SesaZlo gansxvavebebis
mizezebi maTSi ar mdgomareobs. xolo Tuki qveynebi gansxvavdeba raime sxva
TvisebebiT, Cven SevZlebT ignorireba gavuwioT erTnair maxasiaTeblebs, rogorc
gansxvavebebis amxsnelebs.
imisaTvis rom TvalnaTliv warmovidginoT am principis muSaoba,
warmovidgnoT, rom Cven gadavwyviteT SeviswavloT gansxvavebebi sxvadasxva
qveyanaSi samTavrobo saqmianobis masStabebSi. ratom TamaSobs mTavroba zog
qveynebSi ufro did rols ekonomikasa da politikaSi, vidre sxva qveynebSi? aq
dasaSvebia gansxvavebuli axsnebi – ekonomikuri ganviTarebis donis
gansxvavebebiT dawyebuli da politikuri kulturis gansxvavebebiT damTavrebuli.
Tumca politikuri kulturis gazomva xSirad rTulia. Sesabamisad, azri aqvs, rom
politikuri kultura aviRoT rogorc faqtori, romelic gavlenas axdens samTavrobo
saqmianobis masStabebs Soris gansxvavebaze, aviRebT ra analizisiTvis qveynebs msgavsi politikuri kulturebiT, rogoric,
magaliTad, didi britaneTi da aSS. maSin im gansxvavebebs, rasac Cven aRmovaCenT
maTi mTavrobebis qmedebebis masStabebSi, ver mivakuTvnebT politikur-kulturul
faqtorebs, radganaces faqtorebi uxeSi miaxloebiT mudmivia mTels Cvens
SerCevaSi. sxva sityvebiT rom vTqvaT, qveynebis SerCeva msgavsi maxasiaTeblebiT
niSnavs, rom Cvens mier aRmoCenili gansxvavebebis axsnisas Cvens Tavisuflad
SegviZlia gamovricxoT es sawyisi maxasiaTeblebi ganxilvidan.
alternativis saxiT SeiZleba vixelmZRvaneloT aseve diametrulad
gansxvavebuli strategiiT, romelic mdgomareobs iseTi qveynebis SerCevaSi,
romelTa Soris gansxvavebebis maqsimalurad SesaZlo raodenobaa. es is aris, rasac
sistemebis maqsimaluri gansxvavebis
principi hqvia. aseT SemTxvevaSi, rodesac Cven Cveni SerCveis qveynebs
Soris vpoulobT raime gansakuTrebul Tvisebas, gansxvavebebi am qveynebs Soris gamoricxeba axsnis dros.
magaliTsiTvis moviyvanoT aqamde ganxiluli sakiTxi socialuri uzrunvelyofis
Sesaxeb. SeiZleboda Tu ara SegverCia qveynebi ekonomikuri ganviTarebis
gansxvavebuli doniT da politikuri sistemis gansxvavebuli tipiT da,
TiToeulisTvis ekvivalenturi sazomis gamoyenebiT, imis dadgena, rom isini
socialur uzrunvelyofaSi saxelmwifoebrivi saxsrebis daaxloebiT erTnair wils
deben. da radgan asea, maSin, Sesabamisad, gansxvavebebi,
rac arsebobs maT Soris, ar axdens gavlenas maT mier gaWirvebulebisTvis
daxmarebis aRmoCenis zomebze. an ganvixiloT kavSiri socialur mdgomareobas,
samuSao pirobebsa da individualur Rirsebebs Soris. aSS-Si Catarebulma kvlevebma
aCvena rom, adamianebi, romlebsac aqvT smUSaos ufro maRali statusi (rac
moiTxovs ganaTlebis ufro maRal dones da Sesabamisad karg anazRaurebas),
upiratesad afaseben Sromas, romelic saSualebas iZleba gadaiWras rTuli
amocanebi, Tavs arideben rutinas da miiswrafian imuSaon damoukideblad, vinmes
mmarTvelobis gareSe. amis erTi logikuri axsna mdgomareobs amerikul
individualisturi kulturaSi. qveyanaSi, sadac afaseben pirovnebis uflebas da
damoukideblobas, avtonomia samuSaos sferoSi waxalisebulia. da es avtonomia
SeiZleba gansakuTrebiT Warbobdes profesiuli ierarqiis umaRles safexurebze. da
mainc, sxvadasxva qveynebSi SedarebiTi kvlevebis monacemebi saSualebas iZleva
eWvqveS davayenoT es kulturologiuri axsna. aseTive kavSiri socialur
mdgomareobas, samuSaos pirobebsa da individualur Rirsebebs Soris xom sxva
qveynebSic gvxvdeba, iseTebSi, rogoricaa poloneTi da iaponia. amgvarad,
socialuri struqturisa da maxasiaTeblebis gavlena samuSaoze ar aris damokidebuli
im qveyanaze, romelsac Cven SeviswavliT. iseTi qveynebis SerCeva, romlebic
gansxvavdeba parametrebis mTeli rigis mixedviT, saSualeba gvaZlevs ugulebelvyoT
gansxvavebebi raime saerTo maxasiaTeblis
axsnisas.
am ori strategiidan romels mivaniWoT upiratesoba? pasuxi nawilobriv
damokidebulia imaze, Tu ramdenad kargad aris SemuSavebuli Teoria, riTic Cven
vxelmZRvanelobT Cvens kvlevaSi. amgvarad, sistmebis maqsimaluri msgavsebis
principi ufro gamosadegia maSin, rodesac Cven SegviZlia a) davadginoT yvela ZiriTadi
faqtori, ramac SeiZleba zegavlena moaxdinos Cvens Sedegebze, da agreTve b)
ganvsazRvroT qveynebi, romlebSic isini moqmedeben. magram radganac aseT
CarCoebSi Cveulebriv sakamod cota qveyana jdeba, gacilebiT ufro advilia, rogorc
wesi, vipovoT magaliTebi, romlebic Zlier gansxvavdeba mTeli rigi mniSvnelovani
parametrebis mixedviT. da aseT SemTxvevaSi ufro gamosadegia sistemebis
maqsimaluri gansxvavebis principi. amas garda, Zlier gansxvavebul qveynebs
Soris raime saerTo maxasiaTeblis aRmoCena – sakmaod nakleb mosalodnelia,
amitomac, Tuki es xdeba, maSin es dmatebiT zrdis Cveni Sedegebis sandoobas.
Sedegad, sistemebis maqsimaluri gansxvavebis principi faqtobrivad saSualebas
iZleva ukeT gavakontroloT is faqtorebi, ramac SeiZleba daamaxinjos Sedegebi;
amas garda, is Sedegebis met sandoobas uzrunvelyofs.
damoukidebeli
dakvirvebebis SerCeva
SerCevis Sedgenisas Cven, Cveulebriv, vxelmZRvanelobT imiT, rom rac ufro
met qveyanas CavrTavT masSi, miT meti warmomadgenlobiToba eqneba Cvens
Sedegebs. SerCevis didi moculoba did wonas aZlevs gamoyenebul statistukur
meTodebs, radganac is zrdis albaTobas, rom SerCeuli jgufi sakmarisad
warmomadgens sakvanZo cvladebis mier miRebul mniSvnelobebs. Tumca, es mxolod
maSin aris marTali, rodesac TiToeuli dakvirvebis Sedegi damoukidebelia. didi SerCeva inarCunebs Tavis upiratesobebs mxolod
im SemTxvevaSi, Tuki romelime erTi
qveynis movlenebi ar imyofeboda romelime meore qveynis movlenebis gavlenis
qveS. Tuki es movlenebi ar aris damoukidebeli, maSin Cveni Sedegebis ukan
sinamdvileSi dgas informaciis ara ori, aramed erTi porcia.
aviRoT magaliTi socialisturi blokis qveynebis istoriidan. rodesac 1953
wels gardaicvala i.stalini, ssrk-Si da mis aRmosavleT evropul satelitebSi
msxvili cvlilebebi moxda: am qveynebis umetesobaSi Seicvala xelisufleba da
gadaxedil iqna politikuri strategia, romelic adre stalinis mier iyo Tavs
moxveuli. jer kidev 1953 wlamde TiTqmis yvela qveyanaSi ZiriTadi prioriteti iyo
mZime mrewvelobis ganviTareba, im SemTxvevaSic ki Tuki amas Tan mosdevda
sacxovrebeli mSeneblobisa da sayofacxovrebo saqonlis warmoebis Semcireba.
stalinis sikvdilis Semdeg socialisturi qveynebis umetesobam meti yuradRebis
daTmoba daiwyo ubralo moqalaqeebis cxovrebis gaumjobesebisTvis. aqedan
SeiZleboda gamogvetana daskvna, rom es cvlilebebi xelmZRvanelobasa da
politikaSi bunebrivi progresis nawili an socializmis qveynebis politikuri
ganviTarebis tendenciebi iyo da rom amgvari cvlilebebi socialistur qveyanaSi
kanonzomierad xdeba, maSin rodesac is aRwevs ganviTarebis gansazRvrul dones.
aseTi daskvna, erTi SexedviT, mtkicdeba sxvadasxva qveynebis monacemebiT.
magram dakvirveba Cvens SerCevaSi ar aris damoukidebeli, radganac sabWoTa
blokis qveynebSi rogorc xelisuflebis Secvla, ise politikuri kursis cvlileba
inicirebuli, da SesaZloa, dadgmulic ki iyo sabWoTa kavSiris mier. amgvarad,
Cveni daskvna imis Sesaxeb, rom aRmosavleT evropis qveynebSi momxdari
cvlilebebi gamowveuli iyo maTi ganviTarebis bunebrivi tendenciiT, araswori
aRmoCnda, radganac sinamdvileSi am cvlilebebs hqonda erTi wyaro – erT qveyanaSi,
kerZod ssrk-Si momxdari movlenebi.
process, romlis drosac movlenebi romelime erT qveyanaSi gavlenas axdens
romelime sxva qveynis cxovrebaze, ewodeba difuzia,
xolo SedarebiTi kvlevis Sedegebze misi zemoqmedebis Semowmebam miiRo galtonis problemis saxeli – im mecnieris
saxelis mixedviT, romelmac is pirvelad aRwera. es problema imaSi mdgomareobs,
rom Cven, zogjer Zlier mizezobriv kavSirs vxedavT or cvlads Soris (magaliTad,
qveynis mier ganviTarebis gansazRvruli donis miRwevasa da mis xelmZRvanelobasa
da politikur kursSi momxdar cvlilebebs Soris) iq, sadac is sinamdvileSi ar
arsebobos, - mxolod da mxolod imitom, rom Cveni SerCevis zogierTi qveyana
romelime sxva qveynis saerTo zemoqmedebis qveS aris. aseT SemTxvevaSi SerCevis
moculobis gazrdas ar aqvs azri, radganac nebismieri damatebiTi dakvirveba
realurad ar mogvcems araviTar axal informacias.
sinamdvileSi sakmaod Znelia SevadginoT iseTi SerCeva, romelSic yvela
monacemi absoluturad damoukidebeli iqneboda. difuziis garkveuli xarisxsi
TiTqmis gardauvalia faqtiurad yvelaferSi, rasac Cven SeviswavliT SedarebiTi
analizisi saSualebiT. Tu es asea, saWiroa misi zemoqmedebis Semamsubuqebeli
meTodebi. TavisTavad cxadia, rom erTi aseTi meTodi imaSi mdgomareobs, rom
SerCevaSi gamovavlinoT erTi qveynis meoreze zemoqmedebis yvela aSkara niSani,
ris Semdegac gamovricxoT is analizidan. meore saSualeba mdgomareobs sistemebis
maqsimaluri gansxvavebis principis gamoyenebaSi, rodesac irCeva qveynebi,
romlebic gansxvavdeba maCveneblebis rac SeiZleba meti raodenobiT, da aseve dakvirvebebi,
romlebic drosi sxvadasxva periodebs miekuTvneba. Tuki gaviTvaliswinebT, rom
difuziis zemoqmedeba sustdeba drosTan da manZilTan erTad, maSin aseTi strategia
zrdis imis Sansebs, rom Cveni SerCevis monacemebi damoukidebeli iyos.
masalis SerCeva
zeviT ganxiluli sakiTxebidan TiToeuli Seesabameba SedarebiTi kvlevis
erT-erT etaps – kvleviTi amocanis koreqtuli formulirebidan adekvaturi sazomis
arCevamde da SerCevis Sedgenamde. saboloo (yovel SemTxvevaSi TeoriaSi) etapi
mdgomareobs faqtobrivi masalis SerCevaSi (aqve unda SevniSnoT, rom praqtikaze
etapebma SeiZleba adgilebi Seicvalos). monacemebis SerCeva, rasakvirvelia,
damokidebuli iqneba Cvens mier Sesaswavlad SerCeul Temaze, qveyanaze da drois
periodze. aq SesaZleblobebis imdenad farTo speqtri iSleba, rom Cven mxolod
politologiuri monacemebis yvelaze cnobili wyaroebis miTiTebiT SemovifarglebiT.
ufro specialuri cnobebis miReba SeiZleba kvlevebSi, romlebic eZRvneba kerZo
sakiTxebsa da calkeul qveynebs. imisaTvis rom movniSnoT ramdenime SesaZlo
varianti, mivmarToT magaliTebis or saxeobas – krebsiT da gamosakiTx monacemebs.
rac Seexeba krebsiT monacemebs, aq yvelaze sruli da mosaxerxebeli
wyaroebia cnobarebi, iseTi, rogoricaa benqsis cnobari da teilorisa da joisis
cnobari. benqss mohyavs cnobebi 150-ze meti qveynis politikuri, ekonomikuri da
demografiuli monacemebis Sesaxeb dawyebuli XIX saukunis bolodan, rac
grZlevadiani procesebis analizis saSualebas iZleva msoflios praqtikulad
nebismier nawilSi. amave dros, masalis aseTi farTo moculoba agreTve saSualebas gvaZlevs
davinaxoT krebsiTi monacemebis zogierTi nakli. erT maTgani mdgomareobs imaSi,
rom mravali qveynisTvis ubralod ar arsebobs uwyveti monacemebi zogierTi
mniSvnelovani maCveneblebis (cvladebis) Sesaxeb. benqsi aseT SemTxvevaSi
gvaZlevs gaSualoebul an interpolirebul cifrebs, rac gamoiyvaneba arsebuli
monacemebidan. aseTi gadawyvetileba sakmaod kanonzomieria, Tumca is eWvs iwvevs
im SemTxvevaSi, Tuki Cven vapirebT SeviswavloT droSi cvlileba: dakvirvebebis
Sedegebis Sefasebisas benqsi amodis sazogadoebrivi ganviTarebis kanonzomierebis
daSvebidan, amitomac misi monacemebi gardauvlad iwvevs TandaTanobiTi, wlidan
wlamde mimdinare proporciuli cvlilebebis xilvadobas, rac sinamdvileSi SeiZleba
ar Seesabamebodes sinamdviles.
benqsis monacemenTan dakavSirebiT kidev sxva kiTxvebic Cndeba, magaliTad
Cndeba kiTxva ganxiluli qveynebis ricxvsa da TiToeuli dakvirvebis welsa da
sizustes Soris urTierTdamokidebulebis Sesaxeb. rac meti qveyana aris CarTuli
ganxilvaSi, miT ufro rTulia imis garantireba, rom sxvadasxva qveynebis
monacemebi zustad da ekvivalenturad aris gazomili. qveynebis didi raodenobis
dros ufro rTulia iseTi sidideebis gansazRvra, rogoric aris, magaliTad,
Tavdacvaze gaweuli danaxarjebi, aseve rTulia imaSi darwmuneba, rom TiToeuli
qveynis SemTxvevaSi Cven vzomavT erTsa da imave sidides. aq SeiZleba warmoiSvas
seriozuli problemebi, rogorc, magaliTad, dasavleTisa da aRmosavleTis Sedarebis
dros. komunisturi orientaciis mqone qveynebSi yvela samxedro danaxarjis
biujeturi cifrebi tradiciulad Semcirda, da amitom ar SeiZleba maTze didad
dayrdnoba miRebuli monacemebis Semowmebis dros. Tumca benqsi eyrdnoba swored am
oficialur cifrebs, rac eWvs iwvevs samxedro danaxarjebis Sedarebis sandoobaze
misi cnobaris monacemebis safuZvelze. amgvari saxis SeuTavseblobiT ganmsWvalulia
praqtikulad mTeli masala; es niSnavs, rom mocemul cnobarSi cvladebs aqvs
erTnairi saxelebi, Tumca aRniSnavs sxvadasxva rameebs.
teilori da joisi ramdenadme ukeT umklavdebian am problemas, radganac maT
cnobarSi gaTvaliswinebulia monacemebis gadamowmebis rTuli sistema sxvadasxva
wyaroebis mixedviT, rac fiqsirebul wlebSi 100-ze meti qveynis monacemebis
ekvivalenturobis garantias iZleva. am cnobars sxva upiratesobebic gaaCnia,
kerZod ki masSi moyvanilia: (a) im sxvadasxvaobebis mimoxilva, rac arsebobs
monacemebis sxvadasxva tipebSi, da aucilebeli Sesworebebis mimoxilva; (b) im
politologiuri Teoriebis mimoxilva, romlebic operirebs cnobarSi moyvanili
monacemebiT. cnobaris nakli isaa, rom yuradRebis gamaxvileba monacemebis
ekvivalenturobaze gardauvlad aviwrovebs moculobas da cvladebis umetesobisTvis
monacemebi moyvanilia mxolod ramdenime wlis ganmavlobaSi. amitom am monacemebis
gamoyeneba grZlevadiani procesebis SeswavlisaTvis sakmaod rTulia.
iseTi problemebis Seswavlisas, rogoricaa arCevnebi, partiebi da oficialuri
organizaciebi, zogierTi cnobari konkretuli sakiTxebis Sesaxeb sasargeblo iqneba
da gaaadvilebs SedarebiT kvlevas. qeneT iandis naSromSi gadmocemulia politikuri
partiebis SedarebiTi kvlevebis grZelvadiani proeqtis ZiriTadi mdgomareobebis da
sakvanZo monacemebi. monacemebi evropaSi mTavrobebis, arCevnebis, mosaxleobisa
da socialuri maCveneblebis Sesaxeb mocemulia cnobarebis seriaSi “politikuri
faqtebis Sesaxeb”. sxva cnobari moicavs kenWisyrebisa da arCevnebis monacemebs
24 qveynis Sesaxeb. es, rasakvirvelia, mxolod mcire nawilia im informaciis,
risi gamoyenebac Cven SegviZlia, magram es wignebi asaxavs yvelaze zogad
SezRudvebs, rac warmoiSoba monacemebis SedarebiTi Seswavlis dros. bunebrivia,
rom Sedarebas ukeT eqvemdebareba aSS-sa da dasavleT evropis monacemebi, vidre
aSS-sa da socialisturi an ganviTarebadi qveynebis monacemebi.
sxva, krebsiTi monacemebis ufro specialuri cnobarebi aseve iwvevs
seriozul eWvebs. SeiZleba, magaliTad, gamoviyenoT informacia, romelic ikribeba
politikuri da socialuri kvlevebis sauniversitetSoriso konsorciumis (ICPSR – Inter-University Consortium for
Political and Social Research) sxvadasxva mkvlevarebis mier da inaxeba miCiganis
universitetSi – es gvixsnida monacemebis Segrovebis amocanisgan. magram, sxvis
naSromebze dayrdnobiT, Cven aSkarad vzRudavT sakuTar arCevans im qveynebiT,
cvlaebiTa da drois periodebiT, rac arCeuli iyo sxva mklvevarebis mier. am
uxerxulobis Tavidan acilebis erTi saSualebaa – davamatoT arasakmarisi
monacemebi sxva wyaroebidan, rogoricaa: gaeros yovelwliuri cnobarebidan
saerTaSoriso statistikis Sesaxeb an calkeuli qveynebis ofocialuri
publikaciebidan. amiT Cven SerCevas sakuTar kontrols davuqvemdebarebT, Tumca
imavdoulad Cvens win dgeba ekvivalenturobis problema. saqme isaa, rom
sxvadasxva qveynebSi monacemebis daxasiaTebisTvis mcired gansxvavebuli
gansazRvrebebi gamoiyeneba, da aseTi monacemebis dayvana saerTo maCvenebelze
arc ise advili aris xolme. ufro metic, iseTi saerTaSoriso organizaciebis
publikaciebi, rogoric gaeroa, Cveulebriv eyrnoba calkeuli qveynebis
moxsenebebs, rac igivenairad zRudavs monacemebis SedarebiTobas. monacemebis
Segrovebis da publikaciis dros TiToeul qveyanas SeiZleba amoZravebdes sakuTari
miznebi da gamoiyenos sakuTari originaluri meTodebi, romlebic, amasTan, droTa
ganmavlobaSi SeiZleba Seicvalos. Tuki davubrundebiT Cvens magaliTs, es niSnavs,
rom grafaSi “samxedro danaxarjebi” sxvadasxva qveyanaSi SeiZleba Seyvanili iyos
gansxvavebuli saxis Tanxa. es problema gadawydeba mxolod Cvens mier Seswavlil
TiToeul qveyanaSi situaciis dawvrilebiTi analiziT.
msgavsi SezRudvebi Cndeba individualuri gamokiTxvis monacemebis
gamoyenebis drosac miuxedavad imisa, am dros Cven sxvis informacias veydrnobiT,
Tu damoukideblad vagrovebT masalas. pirvel SemTxvevaSi Cven, bunebrivia,
SezRudulebi varT im cvladebiTa da SerCeviT, rac viRac sxvam ukve aarCia sxva,
Cveni problemisgan gansxvavebuli problemebis analizisTvis. meore SemTxvevaSi,
erTi mxriv, Cven SegviZlia damoukideblad ganvaxorcieloT cvladebis arCeva da
SerCevis Sedgena. magram, - rogorc krebsiTi monacemebis SemTxvevaSi, - rac ufro
met qveyanasa da periods vrTavT Cvens SerCevaSi, miT ufro rTulia imis
garantireba, rom yoveli maTganisTvis Cven vzomavT erTsa da imaves. sinamdvileSi
individualuri gamokiTxvis Catareba ucxo qveyanaSi SeiZleba metismetad rTuli
amocana aRmoCndes. im SemTxvevaSic ki, Tuki Cven vflobT aucilebel saSualebebs,
da agreTve xelisuflebis mxardaWeras Cveni SerCevis TiToeul qveyanaSi (rac
TavisTavad arc ise cxadia), Cvens winaSe mainc dgeba mTeli rigi problemebi.
pirveli Seexeba gamokiTxvis enobrivi
ekvivalenturobis uzrunvelyofas, anu Cveni kiTxvebis erTi enidan sxva enebze
adekvatur Targmnas. cxadia, rom es ukavSirdeba yvela im enis kargad codnis
problemas, ra enebzec saubroben Cveni respondentebi (an kargi Tarjimanis
problemas). magram enis kargi codnis pirobebSic kimkvlevars SeiZleba gauCndes
gansazRvruli sirTuleebi am enaze zogierTi cnebis adekvaturi gadmocemis
mcdelobis dros. ucxo enaSi SeiZleba ubralod ar arsebobdes im ramdenime Cveni
kulturisTvis specifiuri warmodgenebisa da termimebis ekvivalentebi. aviRoT,
magaliTad, cneba “interesTa jgufebi” (adamianTa jgufi, romelic gaerTianebulia
saerTo interesebiT da cdilobs erToblivad zemoqmedeba moaxdinos xelisuflebis
politikaze) da cneba “pluralizmi” (politikuri mowyoba, romlis drosac mosaxleobis
gansxvavebuli jgufebi TanamSromloben da konkurireben erTmaneTTan xelisuflebaze
zemoqmedebis moxdenisTvis brZolaSi). radganac orive es cneba dasavluri
demokratiis ganviTarebis produqtia, maTTvis arsebobs ekvivalenturi aRniSvnebi
dasavlur-demokratiuli tipis yvela kulturaSi. magram sxva kulturebSi SeiZleba
saerTod ar arsebobdes arc erTi am cnebidan, radganac isini pirmSoebia im
maRalganviTarebuli politikuri sistemebis specifiuri gamocdilebisa, romlis
CarCoebSic Cndeba mosaxleobis formalurad organizebuli jgufebi. msgavsi
Seusabamobebis aRmocenis dros saWiro xdeba kiTxvebi xelaxali formulireba, im
terminebis gamoyenebiT, rac ekvivalenturi Targmanis gakeTebis saSualebas
iZleva.
konceptualuri da enobrivi gansxvavebebis garda, kulturebs Soris SeiZleba
arsebobdes gansxvavebebi enobrivi urTierTobis Taviseburebebs Soris, rac
gavlenas axdens imaze, Tu rogor upasuxebs respondenti. ase, zogierT qveyanaSi
respondentebi gamokiTxvas aRiqvamen rogorc TamaSs, sadac maTi roli mdgomareobs
TamaSSi ayolaSi an gamomkiTxvelTan daTanxmebaSi, SeiZleba pasuxebis sisworis
sazianodac ki. meore SemTxvevaa – rodesac respondentebi metismetad did
mniSvnelobas aniWeben xelisuflebis mimarT sakuTari loialurobis gamoxatvas da
Sesabamisad iseT pasuxebs iZlevian, ris mosmenasac, rogorc maT hgoniaT, maTgan
elian. zogjer ki respondentebi gaurbian sakuTari ama Tu im reaqciis aRiarebas,
Tuki isini sruliad gansxvavdeba adgilobrivi wes-Cveulebebisgan. TiToeul am
SemTxvevaSi kulturis Taviseburebebi iwveven cvilebebs respondentebis pasuxebSi.
iseve rogorc ekvivalenturobis problemis sxva aspeqtebi, es sirTule
SeiZleba nawilobriv daZleul iqnes TiToeuli qveynis Taviseburebebis mravalmxrivi
analizis saSualebiT, rac gvexmareba ganvsazRvroT faqtorebi, romlebmac SesaZloa
gavlena moaxdinos respondentebis pasuxebze. meore gza mdgomareobs imaSi, rom
raime problemis Seswavlis dros gamoviyenoT ramdenime gansxvavebuli maCvenebeli.
Tuki gamokiTxvis Sedegebi dasabuTdeba faqtebis sxva tipebiTac, maSin es xom
gaaZlierebs daskvnebis safuZvlianobas.
am Zalian mokle mimoxilvaSi Cven, ra Tqma unda, ar gvqonda pretenzia
CamogveTvala SedarebiT-politologiuri analizis monacemebis yvela wyaro da maTTan dakavSirebuli yvela problema. magram am
mimoxolvidan naTelia, rom TiToeul wyaros gaaCnia sakuTari Zlieri da susti
mxareebi, romelic aucileblad unda iyos gaTvaliswinebuli nebismieri SedarebiTi
kvlevis dros.
daskvna
Cven es Tavi daviwyeT imis mtkicebiT, rom SedarebiTi analizi aucilebelia
maSin, rodesac Cven miznad visaxavT gavakeToT ganzogadeba, romeli WeSmariti
iqneba sxvadasxva saxelmwifoebisTvis an rodesac Cven SeviswavliT sistemuri
donis movlenebs. amasTan, SedarebiTi kvleva agebuli unda iyos mTeli rigi
wesebis Sesabamisad, rac Seexeba sakvlevi kiTxvis da ekvivalenturi sazomis swor
SerCevas, adekvaturi SerCevis agebas, dakvirvebebis damoukidebeli Sedegebis
gamoyenebas. ratom vamaxvilebT yuradRebas swored am wesebze? imitom rom isini
gvexmareba zustad ganvsazRvroT, konkretulad ras SeviswavliT da risi mieReba
SegviZlia kvlevis mimdinareobisas, da amgvarad, es gavlenas axdens Cvens daskvnebze
politikuri urTierTobebis sferoSi. Cveni am aJamindeli SezRudulobis
gaTvaliswinebiT, rogorc TeoriaSi, ise informaciis wyaroebSi, ra Tqma unda, ar
SeiZleba yvela im problemis srulyofili gadawyvetis
garantireba, rac SeiZleba warmoiSvas SedarebiTi kvlevis mimdinareobisas. da
mainc yovelTvis, rodesac Cven viwyebT analizs an misi Sedegebis interpretacias,
Cven unda gaviTvaliswinoT TiToeuli zemoTgadmocemuli wesi. rac ufro naTlad
vxedvaT SesaZlo xarvezebs, miT ufro metad viqnebiT darwmunebulebi, rom Cveni
daskvnebi – socialuri klasebis, mosaxleobis arCevnebSi monawileobis, jandacvis,
socialuri protestis da sxv. Sesaxeb – sworia.
No comments:
Post a Comment